Oluline maksukorralduse muudatus ehitustöödega seotud ettevõtetele – alates 01.10.2023

Alates 01. oktoobrist 2023 jõustub maksukorralduse seaduses mitu muudatust, mis mõjutavad just ehitustöödega seotud andmeid. Muudatusi eirata ei saa, kuna jättes kohustused täitmata on oodata Maksu- ja Tolliametilt sunniraha. Arvestades, et muudatused on olulised igapäeva majandustegevuses, siis tuleb nendele tähelepanu pöörata juba täna.

Maksukorralduse seaduse muudatusega täiendatakse töötamise registrit töövõtuahelast ja töötamise kestusest teatamise kohustusega. Täpsemalt sätestatakse töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu, sinna kogutavate andmete liigid, peatöövõtja ja ehitusettevõtja kohustused seoses nende andmete kogumise ja esitamisega ning isikute ehitusplatsil viibimise kontrollimine. Määratakse ka andmete esitamise ja parandamise tingimused ning järelevalve andmete kogumise ja esitamise üle. 

1. Uus register ja andmete esitamise kohustus

Muudatuse raames viiakse sisse maksukohustuslaste registri alamregister, täpsemalt töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu. Sellise andmekogu pidamine on vajalik Maksu- ja Tolliameti ja Tööinspektsiooni ülesannete ja kontrolli teostamiseks. Samuti on selle eesmärk välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle riikliku järelevalve teostamine Politsei- ja Piirivalveameti poolt. 

Registrisse andmete lisamise kohustus ei laiene kõigile, vaid see puudutab just aruandekohustusega hõlmatud ehitustöid teostavaid ettevõtteid. Aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd on need, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 inimest või kui ehituse eeldatav maht ületab 500 inimtööpäeva (ehk täistööpäeva). Viimase puhul ei ole oluline, mitu kalendripäeva ehitustööd kestavad või mitu töötajat ehitusplatsil korraga viibib, vaid oluline on, et eeldatav maht ületab 500 täistööpäeva. 

Toon siinkohal välja ka illustreeriva näite. Näiteks tuleb andmeid esitada selliste ehitustööde kohta, mille kestus on vähemalt 31 tööpäeva ja ühel ajahetkel töötab seal korraga 20 või rohkem inimest. Oluline on tähele panna, et isegi kui tööd kestavad kokku näiteks 40 tööpäeva ning esimestel 39. tööpäeval viibib ehitusplatsil korraga 8 töötajat, aga viimasel päeval on ehitusplatsil 20 töötajat, on tegemist siiski aruandekohustusega ehitustöödega ehk andmeid tuleb andmekogusse esitada. 

2. Esitatavate andmete loetelu

Ettevõtted, kes vastavad ülaltoodud kriteeriumile peavad esitama andmed ehitatava ehitise, ehitustööde ja nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta (maksukorralduse seaduse § 2510 lg 2). Täpsem andmekogusse kantavate andmete loetelu sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses. 

Täiendavalt on uue seaduse kohaselt peatöövõtjale pandud kohustus esitada MTA e-keskkonna vahendusel maksuhaldurile andmed ehitatava ehitise kohta, ehitutööde tellija nime ja isiku- või registrikoodi (maksukorralduse seaduse § 2511). Andmed tuleb esitada vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde algust. Sellised andmed on võimalik ka ehitisregistrist saadavate andmete põhjal MTA-l endal eeltäita ja juhul kui seda on tehtud, on peatöövõtja kohustatud nende eeltäidetud andmete õigsust kinnitada. 

Nendeks andmeteks MKR-i põhimääruse kohaselt on ehitise nimetus ja aadress, ehitise unikaalne ID (ehitisregistri kood),ehitustööde alustamise ja eeldatav lõpetamise kuupäev ning registreerimissüsteemi unikaalne ID. 

3. Täiendavad kohustused ehitusettevõtjatele ja peatöövõtjatele

Kuna peatöövõtja on samal ajal ka ehitusettevõtja, kehtivad ka peatöövõtjale täiendavad ehitusettevõtjale ette nähtud kohustused (maksukorralduse seaduse § 2512).

Iga ehitusettevõtja on kohustatud MTA-le esitama tema tehtavate ehitustööde kohta andmeid ja tema alltöövõtja nime ja isiku- või registrikoodi, kellelt ta ostab või on ehitise ehitamisega seotud teenuseid ostnud. Andmed tuleb esitada enne tellitud tööde alustamist. 

Juba varasemalt kantud andmeid on võimalik taaskasutada, st MKR saab varasemalt esitatud andmetele äriregistris ligi ning peatöövõtjal on kohustus nende õigsust kinnitada. Alltöövõtjal on seejuures kohustus jällegi tema tehingupartneri poolt esitatud andmete õigsust kinnitada ning omakorda enda alltöövõtja andmed esitada, kui ta alltöövõtjat kasutab. 

Ehitusettevõtja peab andmekogus märkima ära TÖR-i kantud isikud, keda ta ehitusplatsile lubab. Juhul, kui seda ei tehta, annab andmekogu vaikimisi (automaatselt) kõigile TÖR-i kantud isikutele ehitusplatsile sisenemiseks loa. 

Ehitusettevõtja peab tagama, et kõik töötajad ja muud isikud ehitusplatsile sisenemiseks ja väljumiseks ennast registreerivad ning et ehitusplatsile lubatud isikutel oleks ehitusplatsile sisenemiseks ja väljumiseks tuvastusvahend. Tuvastusvahendiks on enamjaolt töötaja kaart, aga ka sobivad muud mobiilsed lahendused. 

Kokkuvõtlikult, ehitusplatsile paigaldatav süsteem peab:

  • Tagama ehitusplatsile sisenemise ja väljumise aega sekundi täpsusega, kas siis töötaja kaarti kasutades või läbi muu usaldusväärse tuvastusvahendi
  • MTA-le andmete edastamist ehitusplatsil viibinud isikute kohta ja viibitud aja kohta
  • Järelevalve jaoks igal ajal teha väljavõtet tuvastusvahendi kasutamise kohta kogu ehituse kestuse vältel ja lisaks neli kuud pärast ehitustööde lõppu
  • Võimaldama peatöövõtja poolt määratud isikul teha ehitusplatsil kohapeal detailne digitaalne (vajaduse ka paberil) väljavõte, mis näitab ehitusel viibivaid isikuid ja sealviibimise aega
  • Siduma töötaja kaardi numbri asjaomase ehitusplatsiga
  • Olema logitav kõikide andmete käitlemise osas, logi peab seejuures olema salvestatud nii, et selle muutmine poleks võimalik
  • Võimaldama MTA-le edastama X-tee süsteemi kaudu, kui kaua iga isik eelmisel päeval ehitusplatsil kokku viibis ja kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku ehitusplatsile sisenemise ja lahkumise sekundi täpsusega. 

Ehitusplatsile sisenemise ja lahkumise kindlakstegemist võimaldavad kaardid tagab MTA. 

4. Täpsemalt registreerimissüsteemist

Peatöövõtja peab tagama, et ehitusplatsil oleks kasutusel nõuetele vastav töökorras elektrooniline registreerimissüsteem.

Süsteemi töökorrasoleku eest vastutab peatöövõtja. Süsteem peab koguma elektrooniliselt andmed ehitusplatsil viibinud isikute kohta ja need automaatselt MTA-le esitama.

Lisaks peab süsteem suutma ka töötamise registrist (TÖR) pärit andmeid regulaarselt vastu võtta, et kontrollida, kas ehitusplatsile sisenevatel isikutel on tegelikult ka õigus seal viibida.  Seega on peatöövõtjal kohustus terve ehituse kestuse aja tagada, et ehitusplatsile sisenevad inimesed seal viibimise ka registreeriksid.

5. Üks olulisimaid muudatusi seisneb peatöövõtja aruandluskohustuses

Peatöövõtja peab esitama juba eelnevalt nimetatud elektroonilise registreerimissüsteemi kaudu (automaatselt) MTA-le regulaarselt ehitusplatsil viibivate inimeste kohta andmeid. Kord päevas tuleb esitada iga ehitusplatsil viibinud isiku kohta summeeritud kujul teave tema eelneval päeval ehitusplatsil viibimise kestuse kohta, ehk teisisõnu kui kaua iga isik eelmisel päeval ehitusplatsil kokku viibis. Kuni kolm korda nädalas tuleb esitada andmeid isikute ehitusplatsile sisenemise ja lahkumise kohta, ehk mis kellaaegadel on kaarti kasutatud – mis kell isik ehitusplatsile tuli ja mis kell lahkus. Sellised andmed esitatakse isikustamata kujul ehk andmete saatmisel MTA-sse asendatakse isikuandmed koodiga, mis ei võimalda MTA-l neid isikuid tuvastada. Isikustamata kujul andmete edastamise saab soovi korral lahendada ka automaatselt registreerimissüsteemi kaudu. 

Kõiki nimetatud andmeid ehitusplatsil viibimise kohta tuleb säilitada kogu ehitustööde kestuse aja ja säilitama neli kuud peale ehituse lõppemist. 

Inimeste, kes küll käivad ehitusplatsil, aga ehitustöid ise ei tee, isikuandmeid ei koguta ehk need esitatakse MTA-le isikustamata kujul. MTA andmekogudes nende isikute kaarti ühegi kindla isikuga ei seostata. 

6. Kui andmete edastamisel on ilmnenud viga või kanded on tegemata

Kui andmete esitamisel on tekkinud viga, siis eelkõige peab parandama tekkinud vea see, kes kande tegi või keda kanne puudutab. Kui neil endal kannet parandada ei ole võimalik, tuleb sellest koheselt teavitada maksuhaldurit. 

Kui andmete esitamisest on üle kolme kuu möödas, on võimalik veaga andmeid parandada ainult põhjendatud taotluse alusel ja otsuse, kas andmeid parandada või mitte, teeb maksuhaldur taotluse alusel. Taotlus tuleb esitada 14 päeva jooksul alates vea teadasaamisest. Vajalik on seejuures esitada ka tõendid, milleks paranduse tegemine vajalik on.   

Kui ehitusettevõtja ei ole eelnevalt nimetatud aruandluskohustusi tähtajaks täitnud, võib MTA anda täitmiseks täiendava tähtaja ja teha hoiatuse, et kohustuse uuesti täitmata jätmisel võidakse rakendada sunniraha. Kui ettevõtja hoiatuses märgitud tähtpäevaks kohustust täitnud ei ole, määratakse talle hoiatuses märgitud sunniraha.  

Arvestades, et muudatused jõustuvad 01.10.2023 tuleks juba täna üle vaadata, kas Teie ettevõttes kasutatav süsteem võimaldab täita uusi ülesandeid või tuleb teha täiendusi. Vastasel juhul on oht saada sunniraha. Sunniraha suurus ei tohi kokku ületada 3300 eurot, kusjuures esimesel korral määratud sunniraha ei tohi ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.

Artikkel on avaldatud ka Raamatupidamis- ja Maksuinfoportaalis (ww.rmp.ee).

Mirjam Haldre

Jaanuar 2023