Riigikohus tegi 11.09.2024 olulise otsuse, mis käsitleb töötaja tööaja määratlemist ja ületunnitöö hüvitamist. Vaidluses oli keskseks küsimuseks, kas tööriiete vahetamise ja sellega seotud tegevuste aeg tuleb lugeda tööaja hulka.
Hageja väitis, et aastatel 2019–2022 tegi ta ületunnitööd, sest tööriiete vahetamine ja sellega seotud tööandja territooriumil liikumine ning pesemine toimusid väljaspool kokkulepitud tööaega. Töökorralduse reeglites oli nimelt sätestatud, et tööaja alguseks peab töötaja olema tööriietes ja tööriideid tohtis ta selga panna alles tööandja territooriumil. Tööandja seevastu leidis, et ümberriietumise aeg ei kuulu tööaja hulka.
Ringkonnakohus ja hiljem Riigikohus leidsid, et ümberriietumise ja pesemise aeg kuulub tööaja hulka. Kohtuotsuse kohaselt on tööriiete vahetamine tööülesanne, mis on vajalik töö tegemiseks ja oli töötajale kohustuslik, ning töötaja on sel ajal tööandja käsutuses. Kohtuotsus tugineb ka Euroopa Kohtu praktikale, mis määratleb tööaja kui perioodi, mil töötaja on tööandja juhiste täitmiseks kohustatud.
Otsuses rõhutati, et tööandja töökorralduse reeglid, mis välistavad ümberriietumise ja pesemise tööaja hulgast, on töötajat kahjustavad tüüptingimused ja seetõttu tühised. Seega pidi tööandja töötaja tööaega ümber arvutama, mille järgselt selgus, et töötaja oli teinud ületunnitööd.
Riigikohtu otsus rõhutab tööandjate kohustust järgida tööaja arvestust õiglaselt. See otsus loob olulise pretsedendi tööaja arvestamise praktikas. Ilmselgelt antud otsus ei ole kohaldatav täielikult kõikidele olukordadele kuid tuleb arvestada, et sõltuvalt asjaoludest tuleb tööriietesse riietumisaeg arvestada tööaja hulka.
Advokaadibüroo Remo’s aktiivselt nõustab kliente tööõiguses ja esindab töövaidlustes. Samuti soovitame jälgida uudised tööõiguse valdkonnas.
Jana Reitsakas
Vandeadvokaat
Oktoober 2024