15 oktoobril 2022. a jõustub oluline töölepingu seaduse muudatus, mis puudutab tööandjaid ja töötajaid, kes tegelevad hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöödega. Nimelt on seadusandja lisanud seadusesse sätte töötajate kaitseks olukorras, kus nendel ei õnnestu oma tööandjalt töötasu saada juhul, kui nad töötavad äriühingus, kes on alltöövõtjad.
Olukorra illustreerimiseks toon ka näite:
Töötaja A töötab äriühingus B ehitajana. Äriühing B tegeleb hoonete ehitamisega ja tema kliendiks ei ole tellija ise vaid on peatöövõtja C, kes samuti tegeleb ehitustöödega.
Töötaja A teeb usinasti ehitustööd aga tema tööandja B jätab temale töötasu maksmata. Töötaja pöördub töövaidluskomisjoni, kes leiab, et B on kohustatud talle töötasu maksma aga siiski ei õnnestu seda tasu saada. Tänase töölepingu seaduse järgi jääbki töötaja A töötasuta. Alates 15.10.2022. a on töötajal siiski võimalus teatud tingimustel esitada oma nõue hoopis C vastu ja saada osa töötasust C käest kuna töölepingu seadusesse lisandub § 331, mis kaitseb töötajaid antud olukorras. Lähemalt selgitame, mis tingimustel C vastutab teise tööandja poolt täitmata jäetud töötasu maksmise kohustuste eest.
Mida peab tegema töötaja töötasu saamiseks TLS § 331 alusel?
Igaks juhuks rõhutan, et tegemist on vaid ehitussektoris tegutsevate töötajate kaitsega ja kaitseb säte just ehitustöid tegevaid inimesi ja mitte muid töötajaid, näiteks ehitusettevõttes töötavat raamatupidajat.
- Töötaja tööandja peab olema alltöövõtja
Esmalt tuleb tuvastada, kas töötaja tööandja on alltöövõtja konkreetse objekti osas, kus töötaja teeb tööd, mille eest ei ole tema tasu saanud. Alltöövõtu tellinud isik on isik, kes tellib enda ehitustöödega seotud kohustuste täitmiseks ehitustööd teiselt isikult. Seega nende mõlema isiku kohustus on teha ehitustöid. Alltöövõtuga ei ole tegemist olukorras, kus klient tellib näiteks maja ja töötaja tööandja asub seda ehitama. Sellise näite puhul ei ole töötaja tööandja alltöövõtja vaid peatöövõtja ja klient ei kanna mingeid kohustusi seoses töötaja töötasuga.
Alltöövõtuahel võib olla, eriti ehituses, väga pikk, kus näiteks peatöövõtja tellin osa töid alltöövõtjalt, kes tellib omakorda tööd oma alltöövõtjalt, kes omakorda tellib jälle mingi osa töödest järgmiselt alltöövõtjalt jne. Neid alltöövõtjaid võib olla mitu, kuid vastutus ei ulatu töötaja tööandja ja tema tööandjalt otseselt alltöövõtu tellinud isiku vahelisest suhtest kaugemale. See küll seaduse sättes otsesõnu kirjas ei ole, kuid sellele on tähelepanu pööratud nii seaduse eelnõu seletuskirjas kui ka direktiivis 2014/67/EL, mis on selle seaduse muudatuse allikaks. Samuti on oluline märkida, et alltöövõtu tellinud isik võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik, kuid enamasti on tegemist siiski juriidilise isikuga.
- Töövaidluskomisjoni- või kohtuotsus
Kui töötajale on töötasu maksmata, siis peab ta pöörduma töövaidluskomisjoni või kohtu poole ja esitama avalduse oma tööandja vastu. Töötajal peab olema täitedokument, mis sisuliselt kinnitab, et temal on õigus töötasu saada.
- Täitemenetluse algatamine + 4 kuud
Kolmandaks, peab töötaja koos jõustunud töövaidluskomisjoni või kohtuotsusega minema kohtutäituri juurde ja algatama täitemenetluse.
Neljandaks, töötaja ootab 4 kuud ja kui ta ei ole ikka veel saanud kogu oma töötasu, siis võib ta nõudega pöörduda oma tööandjalt otse alltöövõtu tellinud isiku poole. Selleks võib olla nii kogu projekti peatöövõtja kui ka peatöövõtja alltöövõtja. Oluline on pöörduda selle isiku poole, kes tellis töötaja tööandjalt alltöövõtu. Juhul, kui alltöövõtu tellinud isik keeldub maksmast, siis on töötajal õigus pöörduda antud isiku vastu töövaidluskomisjoni või kohtu poole.
Palju on töötajal õigus nõuda?
Töötaja siiski ei saa nõuda kogu oma palga alltöövõtu tellinud isikult vaid saab nõuda töötasu alammäära ulatuses, mis näiteks 2022. aastal on 654 eurot. Kuid töötaja saab nõuda kõikide kuude eest, mis tasumata on ja, kus ta on selle isiku projekti raames tööd teinud. Näiteks, kui temal on saamata 4 kuu eest töötasu, siis saab ta nõuda 2022. aastal 4 x 654 eurot ehk 2 616 eurot. Kui töötaja tegelik palk oli oluliselt suurem, siis ülejäänud osas jääb tal endiselt nõue oma tööandja vastu. Sellega on piiratud alltöövõtu tellinud isiku rahalise vastutuse ulatus.
Mida peab tegema isik, et ta ei vastutaks oma alltöövõtjate poolt tasumata jäetud töötasude eest?
Selleks, et mitte vastutada oma alltöövõtjate tasumata töötasude eest tuleb olla igapäevases majandustegevuses hoolas ehk järgida korralikku ettevõtja hoolsust. Nagu ikka on tegemist väga üldise sõnastusega. TLS § 331 lõige 6 annab mõned näited, mis vabastaks vastutusest. Selleks peab isik kontrollima tehingupoole tausta ja peab pidama teda põhjendatult usaldusväärseks, mis väljendub eelkõige maksehäirete puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises. Tegemist on näitega ja kindlasti mitte ammendava loeteluga.
Korralik ettevõtja hoolsus on sagedane mõiste just äriseadustiku kontekstist ja selle kohta on meil piisavalt ka kohtupraktikat. See paneb äriühingu juhatuse liikmele kohustuse iga tehingu ja toimingu puhul hinnata kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ja tagada, et sellega ei võeta äriühingule põhjendamatuid riske. Antud juhul on oluline, et alltöövõtu tellinud isik analüüsib alltöövõtjat ja tema tausta. Selleks on Eestis olemas erinevad avalikud registrid, kust tuleb enne tehingu tegemist kindlasti kontrollida tehingupartneri tausta, eelkõige äriregister, Ametlikud Teadaanded, Maksu- ja Tolliameti maksuvõlglaste register. Soovitan tutvuda ka Maksu- ja Tolliameti soovitustega, kuidas kontrollida oma tehingupartneri tausta.
Juhul, kui kontrollite tausta ja avastate, et tehingupartneril on maksehäire, siis see ei tähenda automaatselt, et tema poolt maksmata töötasude maksmise kohustus kandub kohe tellijale. Sellises olukorras soovitaks uurida, miks on võlgnevus tekkinud, kuidas plaanitakse võlgnevus likvideerida, milliseid abimeetmeid on selleks rakendatud jne. Saades vajalikku informatsiooni peab tellija otsustama, kas ta võtab vastu riski või mitte. Arvestades, et antud säte on Eestis uudne, siis puudub ka kohtupraktika, millele tuginedes saaks anda rohkem näpunäiteid vastutusest vabanemiseks. Leian, et oluline on säilitada tõendeid, et alltöövõtja tausta kontrolliti ja tehti kõiki mõistlikke uuringuid enne lepingu sõlmimist ja otsus tellida temalt töid oli põhjendatud. Vaidluse korral on äärmiselt oluline, milliseid tõendeid saab esitada tõendamaks, et täideti korralikku ettevõtja hoolsust.
Mina isiklikult leian, et alltöövõtjal maksehäire olemasolu automaatselt ei pane tellijat vastutama TLS § 331 alusel aga oluline on, mida isik tegi, et tuvastada, kas esineb riske.
Töölepingu seaduse § 331 jätab lahtiseks selle, millal peab alltöövõtjat kontrollima. Leian, et seda peab kindlasti tegema enne lepingu sõlmimist kuid ka jooksvalt lepingu kehtivuse jooksul. Kui alltöövõtulepingu periood on vaid paar kuud, siis leian, et ei ole vajalik iga kuu kontrollida partneri tausta. Samas kui lepingu kehtivus on mitu aastat, siis poole aasta tagant alltöövõtja maksukäitumise kontroll vastab ettevõtja korraliku hoolsuse põhimõttele.
Muud asjaolud
Kui alltöövõtu tellinud isiku poole pöördub tema alltöövõtja töötaja, kes on täitnud kõiki seaduses sätestatud tingimusi ja nõuab saamata jäänud töötasu ning alltöövõtu tellinud isik selle ka maksab, siis tekib temal omakorda õigus nõuda makstud osa hüvitamist oma alltöövõtjalt. Tegelikkuses antud nõue jääb suurema tõenäosusega rahuldamata kuna TLS § 331 eeldab töötaja poolt täitemenetluse algatamist ja kui juba kohtutäitur ei ole täitemenetluses suutnud töötaja nõuet saada rahuldatuks, siis vaevalt suudab seda alltöövõttu tellinud isik. Kuid tuleb arvestada, et nõudeõigus siiski tal tekib.
Seaduse muudatus jõustub 15.10.2022. a ning hakkab kehtima lepingutele, mis sõlmitakse alltöövõtu tellinud isiku ja töötaja tööandja vahel pärast 15.10.2022. a (kaasa arvatud).
Nagu advokaatidel ikka, siis muudatus tekitab mitmeid erinevaid teoreetilisi küsimusi, mida ei ole antud artiklis tõstatud kuid jään põnevusega ootama vastavat kohtupraktikat.
Jana Reitsakas
Vandeadvokaat
10.10.2022