Tavapäraselt kuulub osaühing ühele või mitmele osanikule, kuid Eestis on võimalik, et osaühing ise omab samuti osa. See võib juhtuda näiteks olukorras, kus üks osanik soovib oma osa müüa aga keegi seda osta ei taha.
Teine võimalus on olukord, kus on sõlmitud osa omandamiseks optsioonilepingud. Selleks, et lihtsustada optsiooni alusel tehingute tegemist on võimalik need osad varakult anda osaühingule, kes siis neid hiljem jagab optsioonisaajatele.
Osaühingu poolt oma osa omandamisel on aga kindlad piirangud. Osaühingu oma osa omandamine on Eesti äriseadustiku kohaselt rangelt reguleeritud, et tagada osaühingu ja selle võlausaldajate huvide kaitse ning vältida kuritarvitusi. Äriseadustiku (ÄS) § 162 sätestab üldise keelu oma osa omandamiseks, kuid määrab ka erandid ja tingimused, mille korral see on lubatud. Lisaks sellele reguleerib § 163 oma osade võõrandamist ja kehtestab olulised tähtajad, millest osaühing peab kinni pidama.
Millal on oma osa omandamine lubatud?
ÄS § 162 lõike 2 kohaselt võib osaühing oma osa omandada, kui:
- osanikud on selleks vastu võtnud otsuse. Otsuses peab olema sätestatud:
- omandamise võtmise tingimused,
- tähtaeg,
- osade eest tasutavad miinimum- ja maksimumsummad;
- tehing on toimunud viie aasta jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist osanike poolt;
- omandatavate osade nimiväärtus ei ületa 1/3 osakapitalist;
- tehing ei vähenda netovara alla osakapitali ja seadusest tulenevate reservide kogusumma.
Lisaks on piiranguteta lubatud oma osa omandamine pärimise teel või osanike otsusega mittenõustunud osanikult äriühingu ümberkujundamise korral (ÄS § 162 lg 3, § 404 lg 2).
Kui aga osaühing omab suuremat osa kui 1/3?
Kuigi seaduses on piirang, et osaühing võib omada osa, mille nimiväärtus ei ületa 1/3 osakapitalist, siis tegelikkuses võib selline olukord ikkagi juhtuda, näiteks pärimise teel. Sellisel juhul tuleb 3 aasta jooksul võõrandada osa, mille nimiväärtus ületab 1/3 osakapitalist (ÄS § 163)
Kui osaühing ei suuda oma osasid nimetatud tähtaja jooksul võõrandada võtmist lõpetada, peab osaühing vastavad osad tühistama ning vähendama osakapitali (§ 163 lg 3).
Osaühingul ei teki osaniku õigused
Meie käest on tihti küsitud, kas osaühingu oma osa omandamisel on juhatuse liikmel võimalus osanike otsuseid suunata endale vajalikus suunas kui see juhatuse liige ise omab samuti osaühingu osasid. Vastus on eitav kuna osaühingule kuuluvad oma osad ei anna talle osanikuõigusi ehk hääle- ega dividendiõigust.
Kokkuvõte
Oma osa omandamine ja võõrandamine on osaühingule lubatud ainult kindlatel tingimustel. Vaatamata seaduses olevatele piirangutele on see teostatav ja teatud juhtudel ka kasulik.
Kui teie ettevõttes on tekkinud vajadus oma osa omandamise või võõrandamise teemadega tegelemiseks, aitame teid hea meelega leida õiguspäraseid ja praktilisi lahendusi. Samuti pakume professionaalset nõustamist ka muudes äriõiguse küsimustes.
Jana Reitsakas
21.01.2025
Antud artikkel annab üldise informatsiooni õiguslikes küsimustes ning seda ei saa lugeda õigusteenuse osutamiseks. Iga juhtumi puhul tuleb arvestada selle eripäraseid asjaolusid. Seisukoha saamiseks arvestades just Teie juhtumit palun võtta ühendust advokaadibürooga REMO’s.