Blog

Riigikohus menetles 2017 aasta aprillis juhtumit kus arutati küsimust, kas nädalavahetusel e-postiga saadetud osanike koosoleku kokkukutsumise teadet saab lugeda kätte saaduks nädalavahetusel või alles järgmisel tööpäeval (Riigikohtu otsus nr 3‑2‑1‑10‑17). Küsimus on äärmiselt oluline just selle tõttu, et äriseadustiku § 172 lõike 1 kohaselt peab koosoleku teade olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

Kui teade edastatakse hiljem, siis loetakse, et rikutud on osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Kui otsus on tühine, siis loetakse, et seda otsust ei ole kunagi olnud. Seega tagajärjed koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisel on äärmiselt drastilised. Kui sellise koosoleku alusel on ka tegutsetud, siis tegelikult loetakse, et tegutsemiseks alust ei olnud kuna loetakse, et otsust ei olegi tehtud. Sellega võivad kaasnevad aga omaette tõsised tagajärjed.

Riigikohus arutas juhtumit, kus ettevõtte juhatuse liige saatis nädalavahetusel osanikele tööalastele e-postidele koosoleku kokkukutsumise teate. Nemad lugesid seda teadet esmaspäeval ja selleks hetkeks oli jäänud koosolekuni 6 päeva. Tekkis vaidlus, kas rikuti koosoleku kokkukutsumise korda või mitte.

Koosoleku kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada.

Saates koosoleku teate ei ole tegelikkuses kunagi teada, millal inimene selle teate reaalselt loeb ja ei ole oluline, kas see saadetakse e-posti või posti teel. Sellest tulenevalt äriseadustikus ongi kirjas, et teade tuleb edastada selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

Riigikohus on varasemalt juba märkinud, et osanike koosoleku toimumise teate postiga saatmise korral peab olema saadetud teade osanike nimekirja kantud aadressile selliselt, et postitöö tavalistel tingimustel jõuaks see osaniku aadressile vähemalt nädal enne koosoleku toimumist. Sama põhimõte peab olema ka siis, kui kutse edastatakse e-postiga. Tänapäeval edastatakse väga palju teateid ja kirju just e-posti vahendusel kuid kohaldatavad reeglid ja põhimõtted on samad. Ka sellisel juhul tuleb saata kutse osaniku ja ettevõtte vahelises suhtluses tavapärasele e-posti aadressile. Mis saab aga põhimõttest “teade olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist”? Riigikohus antud lahendis leidis, et “kui koosoleku toimumise teade saadeti ühingu ja osanike vahel tavapärases suhtluses kasutusel olnud e-posti aadressidele, siis ei ole sellel, et tegu oli töiste e-posti aadressidega, teadete kohale jõudnuks lugemisel tähendust, välja arvatud juhul, kui osaühingule oli teada, et hagejatel ei ole töövälisel ajal juurdepääsu kõnealustele e-posti aadressidele”.

Autor isiklikult leiab, et see läheb juba vastuollu etteteatamise põhimõttega, milleks oli anda isikule võimaluse ette valmistada koosolekuks 7 päeva. Tavapärase nädalavahetuse puhul ei ole see ettevalmistuse kaotus nii suur aga kui satub olukord, kus nädalavahetusele eelneb või järgneb riigipüha, siis kaotus võib olla ka kolme päevane, mis aga on juba arvestatav. Samas Riigikohtu arvamust tuleb arvestada ja selle alusel saavad ettevõtte juhatuse liikmed iseenesest saata kutseid ka nädalavahetusel. Autori soovitus on aga siiski võimalusel saata teade varuga, et ei tekiks igal juhul vaidlust selle üle, kas koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud või mitte.