Vastavalt äriseadustiku §’le 169 on osaniku häälte arv võrdeline tema osa suurusega ja osa iga üks sent annab ühe hääle. Seda kasutavad enamus osaühinguid, kuid sama säte lubab tegelikkuses põhikirjaga teha ka muudatusi.
Muudatusi võib teha nii osa kui ka osaniku suhtes ning seejuures ei ole seaduses sätestatud piiranguid. Oluline, et piirangud peavad kajastuma põhikirjas. Vastasel juhul ei saa Äriregister kontrollida, kas osanike otsus on vastuvõetud vastavalt põhikirjale.
Tavapäraselt eriõigused on seotud osast tuleneva häälte arvuga. Seaduse kohaselt iga üks sent annab ühe hääle aga on võimalik leppida kokku, et iga üks sent annab näiteks 100 häält. Samuti on lubatud leppida kokku, et teatud osanikul ei ole üldse hääleõigust. Sellisel juhul on oluline, et sellise otsusega on nõustunud ka osanik, kellelt võetakse hääleõigus ära.
Juhul, kui soovite erisusi sätestada, siis tuleb selleks muuta põhikirja. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, siis vähemalt 2/3 osanike häältest on otsuse poolt. Kui põhikirjas on ettenähtud põhikirja vastu võtmiseks suurem häälte nõue, siis tuleb lähtuda sellest.