Blog

Alates 01.01.2018. a muutub töövaidluste lahendamise regulatsioon. Nimelt praegu kehtiv individuaalse töövaidluse lahendamise seadus kaotab kehtivuse ning jõustub töövaidluse lahendamise seadus, mis sisuliselt reguleerib, millal ja kuidas hakkab toimuma poolte vaheliste töövaidluste lahendamine.

Nagu iga uue muudatusega on selles nii häid kui ka negatiivseid külgi. Hetkel keskendun vaid positiivsetele muudatustele ning loodan, et negatiivsed muudatused siiski olulist mõju ei avalda.

Äärmiselt positiivse muudatusena toon välja asjaolu, et järgmisest aastast ei ole enam töövaidluskomisjoni pöördumise võimalused piiratud nõude summaga. Praegu kehtiva seaduse kohaselt lahendab töövaidluskomisjon vaidlusi, mille rahalised nõuded ei ületa 10 000 eurot. Olen kokku puutunud mitmete vaidlustega, kus nõuded ületavad antud piirmäära kuna sisaldavad näiteks pika perioodi jooksul saamata lisatasu ületundide eest. Töötasu nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ja seega on võimalik pika perioodi eest nõuda saamata jäänud töötasu, mille summa koos muude nõuetega kiirelt ületab 10 000 euro piirmäära. Märgin siinkohal koheselt ka ära, et nõuete esitamise tähtajad ei muutu.

Positiivne muudatus on võimalus liita mitu avaldust ning läbi vaadata need ühes menetluses. Hetkel tehakse iga poole nõude kohta eraldi menetlus ning antakse eraldi menetluse number. Õnneks vaadatakse reeglina need asjad üle samal istungil, kuid kui mõistetakse mõlemale poolele mingid summad välja, siis puudub täna töövaidluskomisjonil võimalus teha tasaarvestust. Järgmisest aastast on aga võimalik avaldused liita kui poolte nõuded on omavahel seotud ning nende ühine menetlemine võimaldab asja kiiremalt lahendada või lihtsustab nõuete menetlemist.

Pikeneb ka avalduste läbivaatamise tähtaeg. Kehtiva seaduse kohaselt vaatab töövaidluskomisjon avaldused läbi ühe kuu jooksul. Alates järgmisest aastast on töövaidluskomisjonil kohustus avaldus läbi vaadata 45 kalendripäeva jooksul. Tegemist ei ole oluliselt pikema ajaga.

Positiivne uuendus on ka töövaidluskomisjoni võimalus asja läbivaadata kirjalikus menetluses kui isik, kelle vastu nõue on esitatud, seda täies ulatuses tunnustab või kui nõuete kogusumma ei ületa 6 400 eurot. Oma pika töövaidlustes osalemise praktika jooksul olen näinud mitmeid olukordi, kus istungi määramine ei ole vajalik ja on mõnele poolele lausa koormav. Seega leian, et see on positiivne ja vajalik muudatus. Samas on säilitatud siiski võimalus taotleda asja läbi vaatamist istungil. Mõni vaidlus lihtsalt vajab istungit.

Alates järgmisest aastas on ettenähtud ka lepitusmenetlus töövaidluskomisjonis. See on menetlus, kus pooled arutavad oma nõudeid ja probleeme töövaidluskomisjoni juhataja juuresolekul. Lepitusmenetluses osalemiseks peavad andma nõusoleku mõlemad pooled. Menetluse kulgu ega otsust ei avalikustata ning selle tulemusel on võimalik pooltel jätkata ka töösuhet.

Oma praktikas on tekkinud vajadus järgmise muudatuse järgi küll vaid üksikul korral, kuid siiski leian, et muudatus on tervitatav. Tööandjal ja töötajal on võimalik leppida kokku, millises töövaidluskomisjonis tekkinud vaidlus lahendatakse. Kui kokkulepet ei ole, siis töötaja võib valida endale sobiva töövaidluskomisjoni. Valikus on töövaidluskomisjonid, mis asuvad töötaja elukoha, töötamise koha või tööandja asukoha või elukoha piirkonnas. Tööandja peab esitama oma avalduse, kas töötaja elukoha või töötamise koha järgsele töövaidluskomisjonile. Käesoleval hetkel tuleb esitada avaldus töötaja töökohajärgsele töövaidluskomisjonile.

Töövaidlust on võimalik lõpetada ka kompromissiga. Seejuures on võimalik kompromissi sõlmida ka peale töövaidluskomisjoni poolt otsuse tegemist kuid enne selle jõustumist. Kompromiss kinnitatakse määrusega. Tänane seadus sellist võimalust ette ei näinud. Kompromissi sõlmides tuleb arvestada sellega, et seda ei saa vaidlustada nagu tavapärast töövaidluskomisjoni otsust. Kompromissi on võimalik küll tühistada, sellest taganeda või üles öelda aga tavapäraselt on selleks võimalused siiski äärmiselt piiratud. Sellest tulenevalt tuleb kompromissi sõlmides hoolega läbi mõelda, millega pool nõustub ja mida ta omaks võtab.

Muudatusi on töövaidluse regulatsioonis rohkem, kui käesolevas artiklis on välja toodud. Olen siinkohal välja toonud minu jaoks ja minu praktikast tulenevalt olulisemad positiivsed muudatused. Viimase positiivse muudatusena toon siinkohal välja töövaidluskomisjoni otsuste kättetoimetamise. Kui isik on saanud kätte enda jaoks positiivse töövaidluskomisjoni otsuse ning teine pool seda ei täida, siis selleks, et saaks minna kohtutäituri juurde otsusega peab otsus olema jõustunud. Otsuse jõustumise hädavajalikuks tingimuseks on otsuse kättesaamine poolte poolt. Kahjuks on praktikas liigagi sagedased juhtumid, kus üks pool (tavapäraselt pool, kellele pannakse otsusega kohustusi) teeb kõike, et töövaidluskomisjoni otsust mitte vastu võtta ja lükata edasi selle jõustumine. Alates järgmisest aastast kehtib dokumentide edastamisel samad reeglid, mis ka kohtumenetluses ehk töövaidluskomisjonil on võimalik dokumente kättetoimetada Ametlikud Teadaanded kaudu. See raskendab olukorra oluliselt nendele, kes seni on nautinud töövaidluskomisjoni piiratud võimalusi dokumentide kättetoimetamisel.

Selline on siis minu ülevaade olulisematest positiivsematest muudatustest, mis ootab kõiki, kes satub töövaidlusesse alates 01.01.2018. a.