Reitsakas Advokaadibüroo

Summeeritud tööaeg ja ajutine töövõimetus – kuidas arvutada ületundide mahtu?

Kui summeeritud tööajaga töötaja  arvestusperioodi jooksul on töötaja ajutiselt töövõimetu, siis ületundide valesti arvestamisel on võimalik tööandjal jääda kahjumisse.

Eestis on paljudel töötajatel summeeritud tööaeg. Summeeritud tööaeg tähendab, et töötaja tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Nii nagu ka tavalise tööaja puhul selguvad ka summeeritud tööaja arvestuse korral ületunnid ikka arvestusperioodi lõpul. Algul tundub kõik selge aga asja teeb keeruliseks, kui arvestusperioodi jooksul jääb töötaja haigeks või jääb hoolduslehele. Kuna ajutise töövõimetuse aega arvestatakse kalendri-, mitte tööpäevades, võivad töövõimetuse aja sisse jääda ka töötaja vabad päevad. Paljudel ettevõtetel on tekkinud küsimus, kuidas tuleks sellisel juhul välja selgitada, kas töötajal on tekkinud ületunde.

Mõned ettevõtted on teinud selliselt, et vähendavad summeeritud tööaega kogu töövõimetuse aja võrra. See aga tähendab, et ei ole arvesse võetud, et tööajakavas on ka töötaja puhkepäevad. Sellise süsteemi puhul on aga kokkulepitud tööaega vähendatud ka aja võrra, mil töötaja ei pidanudki tööd tegema kuna graafiku järgi oli temal vaba päev. Teised ettevõtted on vähendanud kokkulepitud tööaega vaid töögraafikus märgitud tööpäevade võrra.

Lõpuks jõudis Riigikohtusse selle teemaline vaidlus, kus Riigikohus märkis, kuidas tegelikkuses tuleks toimida.

Riigikohus leidis järgmist: “Summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb ületunnitöö kindlakstegemiseks vähendada kokkulepitud tööaega üksnes töötaja tööajale langeva ajutise töövõimetuse aja võrra. Tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva ajutise töövõimetuse aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada. Vastasel korral vähendatakse tööaega aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe kohaselt nagunii tööülesandeid täitma. Sellega tekiks olukord, kus tööandja peaks TLS § 44 lg 7 alusel maksma 1,5-kordset töötasu aja eest, kui töötaja ei pidanud tööajakava järgi tööd tegema ja töötasu saama.” (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-15).

Seega tuleb kokkulepitud tööaega vähendada vaid ajutise töövõimetuse perioodi jooksul antud töötajale töögraafikuga määratud tööaja võrra.

Jana Reitsakas

Vandeadvokaat

Jaanuar 2017. a

 

Antud artikkel annab üldise informatsiooni õiguslikes küsimustes ning seda ei saa lugeda õigusteenuse osutamiseks. Iga juhtumi puhul tuleb arvestada selle eripäraseid asjaolusid. Seisukoha saamiseks arvestades just Teie juhtumit palun võtta ühendust advokaadibürooga REMO's.