Reitsakas Advokaadibüroo

Mida teha, kui naaber on hõivanud üldkasutatava pinna?

Kokkuleppe puudumisel on kõigil korteriomanikel võrdne õigus ühiseid ruume kasutada ning kui üks kaasomanik on need hõivanud, siis tuleb esitada hõivatud osa vabastamise nõude.

Üle Eesti on palju korterelamuid, kus on keldris või soklikorrusel ruumid, mis on kõikide korterelamus olevate korteriomanike kasutuses ja omandis. Kahjuks on esinenud juhtumeid, kus üks korteriomanik lihtsalt hõivab üldkasutatavad ruumid ja kasutab neid justkui kuuluks need vaid temale. Tihti paneb inimene sissepääsule luku ja teised korteriomanikud ei pääsegi ligi. Sama võib toimuda ka maatükiga, mis ümbritseb elumaja. Viimase 10 aasta jooksul ehitatud majade puhul on märgata, et esimese korruse korteritel on terrass ning nii mõnelgi võib tekkida kiusatus terrassi ees olevat väikest maalapikest aiaga piirata. Seal on turvaline viibida nii lemmikloomal kui ka lapsel. Selline tegevus on aga ebaseaduslik.

Maatükk, hoone osad või seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, kuulub mõttelistes osades kõikidele korteriomanikele. Mõtteline osa on osa, mis on tegelikkuses piiritlemata ja ta on sõna otseses mõttes “mõtteline” osa. Kaasomanikel on asjaõigusseaduse alusel õigus ühist asja vallata ja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaasvaldust ja -kasutust. Kui üks omanikest “hõivab” ruumi või maatüki osa, siis on teistel kaasomanikel õigus nõuda, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega kehtib põhimõte, et kuni kaasomanikud ei ole ühise asja kasutamises kokku leppinud, lähtutakse kaasomanike huvidest ja kaasomandiks olevate ühiste ruumide kasutamisel kehtib režiim, mille järgi on kõigil korteriomanikel võrdne õigus ühiseid ruume kasutada ning üks kaasomanik ei või ühise ruumi või selle osa kasutamiseks teha takistusi.

Kaasomanikel on õigus kokku leppida, et ühised ruumid jagatakse omavahel ära ja igaüks näiteks teeb endale eraldi keldriboksi, millele ligipääs on vaid temal. Sama kehtib ka maatükile garaaži ehitamisega. Selline kokkulepe peab arvestama kaasomanike huve. Omalt poolt soovitame sellised kokkulepped võimaluse korral vormistada notariaalselt ja lisada need kinnistusraamatusse. Sellisel juhul on need kehtivad ka kaasomanikele, kes saavad kaasomanikuks hiljem.

Kui aga kokkulepe puudub ja üks naaber on hõivanud ebaseaduslikult ühised ruumid või maatüki osa, siis tuleb pöörduda tema poole hõivatud osa vabastamise nõudega. Kui vaatamata nõudele naaber ei vabasta need, siis saab pöörduda ka kohtu poole.

Jana Reitsakas

Vandeadvokaat 

Detsember 2017. a

 

Antud artikkel annab üldise informatsiooni õiguslikes küsimustes ning seda ei saa lugeda õigusteenuse osutamiseks. Iga juhtumi puhul tuleb arvestada selle eripäraseid asjaolusid. Seisukoha saamiseks arvestades just Teie juhtumit palun võtta ühendust advokaadibürooga REMO's.