Reitsakas Advokaadibüroo

Kuidas teha kehtivat tehingut osaühingu ja teda esindava juhatuse liikme või tema ettevõtte vahel?

Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Tehinguid, mida osaühing teeb, teeb ta ikka juhatuse liikme kaudu. Kuidas aga teha tehingut, kus tehingu üheks pooleks on osaühing ja teiseks on tema juhatuse liige või juhatuse liikme ettevõte?

Enne selle vastuse juurde minemist soovin täpsustada, et seadus annab juhiseid, kuidas toimida osaühingu ja tema juhatuse liikme vaheliste tehingute puhul. Kuid hiljuti leidis Riigikohus, et samad reeglid kehtivad ka olukorras, kus tehingu pooleks on ettevõte, mille üle on täielik kontroll juhatuse liikmel või juhatuse liikme ja tema abikaasal. Käesolevas artiklis märgin, kuidas tuleb toimida juhatuse liikme ja osaühingu vaheliste tehingute puhul, kuid kõike seda tuleb rakendada ka olukorras, kus tehingu pooleks on ettevõte, kelle üle on juhatusel või juhatusel ja tema abikaasal täielik kontroll.

Juhul, kui tehingut tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel, siis piiranguid ei ole. Tehingut tehakse tavapärasel viisil. Näiteks ettevõte, kelle majandustegevuseks on turul liha müük, saab müüja liha juhatuse liikmele turuhinna alusel. Kui aga tegemist ei ole igapäevase majandustegevusega või tehing ei ole tehtud turuhinnaga, siis on seaduses sätestatud piirang. Nimelt sellisel juhul peab tehinguga nõustuma kõrgemalseisev organ ehk siis nõukogu selle olemasolul või selle puudumisel osanikud. Võttes just ülaltoodud näidet, siis osanike või nõukogu nõusolekut on vaja kui juhatuse liige soovib osta mitte liha vaid hoopis osaühingule kuuluvat sõiduvahendit või soovib ta osta liha turuhinnast odavamalt. Veelkord rõhutan, et osaniku nõusolekut ei ole vaja kui on täidetud kaks tingimust: tehing peab olema igapäevane osaühingu majandustegevuse osa ja lisaks peab see tehing vastama turuhinnale.

Osanike nõusoleku kohustusega välditakse huvide konflikti, sest juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve osaühingu omadele. Sama oht on ka olukorras, kus tehingu pooleks on juhatuse liikmele kuuluv ettevõte. Ka sellises olukorras on risk, et juhatuse liige eelistab oma ettevõtte huve.

Tavapärane küsimus, mis klientidel sellistes olukordades tekib on: “Kuidas saavad osanikud sellist nõusolekut anda?”. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et osanike otsuste vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord ja osanikud väljendavad oma tahet eelkõige osanike otsuste kaudu. Osanikud võivad võtta otsuseid vastu kolmel viisil:

  • osanike koosolekul
  • koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel
  • kirjaliku ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata

Olenevalt sellest kui palju on osaühingul osanikke, milline on nende omavaheline läbisaamine ja kus nad füüsiliselt igapäevaselt asuvad võib osutuda keeruliseks saavutada osanike otsus, mis lubaks osaühingul juhatuse liikmega tehingut teha.

Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-74-15 ja 3-2-1-81-15 aga leidnud, et seadus ei näe ette, et osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks peaks olema tingimata väljendatud osanike otsusena. See tähendab, et osanikud võivad sellise tehingu tegemiseks nõusoleku anda osanike otsusega, mis on tehtud ükskõik millisel eespool nimetatud viisil, kuid see nõusolek võib olla väljendatud ka eraldi antud kirjalike tahteavaldustena. See aga lihtsustab tunduvalt olukorda kuid seejuures säilitades piirangu algset eesmärki huvide konflikti vältimiseks.

Nõusoleku peaks andma osanik või osanikud, kellel on häälteenamus, kui põhikirjaga ei ole sätestatud suuremat häälte nõuet. Juhul, kui juhatuse liige, kellega tehingut tehakse on samal ajal ka osaühingu osanik, siis tema ei tohiks osaleda hääletamisel kuna otsustatakse temaga tehtavat tehingut. Juhul, kui siiski juhatuse liige hääletas, siis on tema hääl tühine. Osanike otsus ei muutu ise tühiseks ning juhatuse liikme häälega lihtsalt ei arvestata häälteenamuse määramisel ega hääli häälte kokkulugemisel. Teiste sõnadega kui ilma temata oleks häälteenamus ikkagi olemas ja otsus oleks sama, siis tema hääletamine otsuse kehtivust ei muuda ja otsus on seaduslik. Ilmselgelt see ei kehti kui tegemist on osaühinguga, kus juhatuse liige on osaühingu ainuosanik.

Ülalmärgitud piirang juhatuse liikmel osaleda osaniku otsustamise protsessis, kui otsustatakse tehingu tegemist temaga, annab omakorda aga võimaluse väikeosanikel kontrollida ja otsustada, kas osaühing võib teha tehingu juhatuse liikmega ja kui teeb, mis tingimustel. Kuigi väikeosanikel ei ole osaühingu osas tavapäraselt suur otsustuse mõju, siis olukorras, kus juhatuse liige on suurosanik, siis tema osalusega ei arvestata häälteenamuse määramisel ja selliselt saabki väikeosanik otsustusõiguse.

Nõusoleku juhatuse liikmega tehingu tegemiseks võib anda nii enne tehingu tegemist kui ka hiljem kiites juba tehtud tehingu heaks. Seadusandja ei ole sätestanud täpset aega, mis aja jooksul peaks toimuma tehingu heakskiit ning on leidnud, et ka aasta hiljem antud heakskiit on aktsepteeritav. Lisaks on oluline meeles pidada, et nõusoleku andmisel tuleks määrata nii tehingu tingimused, otsustada õigusvaidluse pidamise kui ka määrata tehingus või vaidluses osaühingut esindav isik.

Juhul, kui soovite analüüsida, kas tehing vajab osanike või nõukogu nõusolekut või kui Teil tekkisid täiendavad küsimused, siis vastan nendele meeleldi.

Jana Reitsakas

Vandeadvokaat

August 2017

 

Antud artikkel annab üldise informatsiooni õiguslikes küsimustes ning seda ei saa lugeda õigusteenuse osutamiseks. Iga juhtumi puhul tuleb arvestada selle eripäraseid asjaolusid. Seisukoha saamiseks arvestades just Teie juhtumit palun võtta ühendust advokaadibürooga REMO's.