Reitsakas Advokaadibüroo

Isikuandmete kaitse üldmäärus ja kodune videovalve

Jätkan artiklitega teemal isikuandmete kaitse üldmäärus, mis jõustub 25.05.2018 aastal. Antud artikli raames puudutan küsimust kodune videovalve lubatavus kui salvestatakse osaliselt ka avalikku ruumi. 

Kindlasti on igaühel mõni sõber või on ta ise paigaldanud kaamera oma kodu valvamiseks kaitsmaks kodu ja vara. Näiteks paigaldanud kaamera maja seinale, mis on suunatud maja esise filmimiseks. Antud juhul käsitlen olukorda, kus kaamera välja jääb ka oma kinnistu piiridest välja jääv territoorium, milleks on näiteks avalik tänav või muu avalik territoorium.

2014 aastal lahendas Euroopa kohus kaasust (C212/13), kus isik oli paigaldanud oma perekonna maja katuseräästa alla kaamera, mis jälgis maja sissekäiku, üldkasutatavat tänavat ja vastasmaja sissekäiku. Süsteem salvestas kõike toimuvat kõvakettale ning seadmel puudus monitor ja pilti ei saanud vaadata reaalajas. Ühel ööl purustati maja aken ragulkast tehtud lasuga. Tänu videovalvesalvestusele õnnestus tuvastada kaks kahtlusalust. Kuivõrd videosalvestus oli oluliseks tõendiks kriminaalmenetluses, siis üks kahtlusalune palus kontrollida videovalvesüsteemi seaduslikkust. Tšehhi kohus esitas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse ning küsis: “kas perekonna eluasemeks oleva maja külge omanike vara, tervise ja elu kaitseks paigaldatud kaamerasüsteemi kasutamise saab liigitada isikuandmete töötlemiseks, mida “teeb füüsiline isik isiklikel või kodustel eesmärkidel” direktiivi 95/46 artikli 3 lõike 2 tähenduses, kuigi selline süsteem jälgib ka avalikku ruumi?”

Küsimuses viidatud direktiiv on täna kehtiv direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. Direktiiv on üle võetud Eesti õigusesse ja direktiiv tunnistatakse kehtetuks uue isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisega.

Nii praeguses direktiivis kui ka uues määruses on sätestatud ühte moodi küsimuse aluseks olev regulatsioon. Praeguse direktiivi kohaselt ei kohaldata direktiivi isikuandmete töötlemise suhtes, kui seda teeb füüsiline isik isiklikel või kodustel eesmärkidel (artikkel 3 lõige 2). Uue määruse preambulas on kirjas, et määrust ei tuleks kohaldada isikuandmete töötlemise suhtes, mida füüsiline isik teostab eranditult isiklikel või kodustel eesmärkidel ja seega väljaspool ametialast või äritegevust.

Seega nii direktiiv kui ka uus määrus sätestavad erandi, millal isikuandmete töötlemisele ei kohaldata direktiivi või määrust. Lisaks sellele on sama põhimõte kirjas ka hetkel kehtivas isikuandmete kaitse seaduses, mille § 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei kohaldata seadust, kui isikuandmeid töötleb füüsiline isik isiklikul otstarbel.  

Kohus esmalt analüüsis, kas tegemist on üldse isikuandmetega direktiivi tähenduses (uues määruses ja kehtivas direktiivis on isikuandmete mõiste suuremas osas sama). Kohus leidis, et kaameraga salvestatud isiku kujutist tuleb pidada isikuandmeteks, kui see võimaldab isiku tuvastada. Seejärel analüüsis kohus, kas antud juhul oli tegemist isikuandmete töötlemisega. Ka siinkohal on nii direktiivi kui ka määruse alusel isikuandmete töötlemiseks olukord, kus toimub isikuandmete kogumine, salvestamine ja säilitamine. Veelgi enam, kui toimub pidev salvestamine, siis on tegemist juba automatiseeritud töötlemisega, mis langeb nii direktivi kui ka uue määruse kohaldamisalasse. Seega on oluline tuvastada, kas kohaldub ülaltoodud erand. Teiste sõnadega küsimus on, kas selline videovalve, kus salvestatakse ja jälgitakse ka avalikku ruumi läheb erandi alla või mitte.

Euroopa kohus antud asjas leidis, et seda erandit tuleb tõlgendada nii, et “füüsilise isiku poolt tema perekonna eluasemeks oleva maja külge omanike vara, tervise ja elu kaitseks paigaldatud ja isikutest pidevsalvestusseadmesse ehk kõvakettale videosalvestust tegeva kaamerasüsteemi kasutamine, kui selline süsteem jälgib ka avalikku ruumi, ei ole isikuandmete töötlemine üksnes isiklikel või kodustel eesmärkidel selle sätte tähenduses.” Seega kohaldub antud kaasus olevale olukorrale direktiiv.

Sama sisuline vastus oleks Euroopa Kohtu poolt tõenäoliselt ka siis, kui see juhtum oleks aset leidnud peale uue määruse jõustumist kuna selle aluseks olevad põhimõtted ja regulatsioon on sama.

Lähtudes ülaltoodust soovitan kõikidele, kes kasutavad videovalvesüsteemi üle kontrollida, kas see salvestab ka avalikku ruumi ja seda kasvõi osaliselt. Juhul, kui see nii on, siis tuleks kaamera asukohta või salvestuse ala muuta selliselt, et salvestatakse vaid oma territooriumi. Kui see ei ole võimalik, siis peab arvestama kõikide määruses sätestatud nõuetega ning neid täitma.

 

Jana Reitsakas

Vandeadvokaat

20.10.2017. a

 

Antud artikkel annab üldise informatsiooni õiguslikes küsimustes ning seda ei saa lugeda õigusteenuse osutamiseks. Iga juhtumi puhul tuleb arvestada selle eripäraseid asjaolusid. Seisukoha saamiseks arvestades just Teie juhtumit palun võtta ühendust advokaadibürooga REMO's.

Varasemad artiklid samal teemal: