Reitsakas Advokaadibüroo

Kahju suurus mittevaralise kahju ehk moraalse kahju puhul

Ameerika filmidest on paljudele jäänud meelde, kuidas on võimalik igasuguse hingelise ehk moraalse kahju puhul nõuda meeletuid summasid. Ameerikas ongi see võimalik kuid kahjuks Eestis meeletute summade peale lootma ei tasu jääda.

Eesti võlaõigusseadus näeb ette mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaraline kahju on kõnekeeles tuntud moraalse kahju mõiste all. Võlaõigusseaduse § 128 lõike 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 

Mittevaraline kahju võib tekkida erinevates olukordades ja seda nii lepingu- kui ka lepinguväliste suhete puhul. Kui see tekib lepingulisest suhtest, siis on oluline järgida, kas lepingust tulenev kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning kas rikkuja sai või pidi aru saada, et sellise kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralist kahju. Seega igasuguse lepingulise kohustuse rikkumisega ei kaasne veel õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Käesoleva aja kohtupraktika järgi on tavapärase käibetehingu rikkumise korral mittevaralise kahju nõue praktiliselt välistatud ja kahju hüvitist on välja mõistetud väga harvadel juhtudel. 

Töölepingu seadus näeb ette hüvitist, kui töövaidluskomisjon lõpetab ise töölepingu. Selle puhul on võimalik hüvitist saada töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohtud on leidnud, et antud hüvitis hõlmab ka mittevaralise kahju hüvitist. Seega ei ole võimalik nõuda hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja lisaks veel moraalse kahju hüvitist. Hüvitise nõudes tuleb paluda kohtul või töövaidluskomisjonil hüvitist suurendada tuginedes muuhulgas, et tekkinud on ka moraalne kahju. Kas hüvitist suurendatakse sõltub aga juba juhtumi asjaoludest.

Võlaõigusseadus näeb ette eraldi sätte, mille kohaselt tuleb isikule kehavigastuste tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamisel maksta mõistlik rahasumma mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohtupraktikas leidub küll lahendeid, kus kohus on mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõistnud summasid kuid kahjuks ei ole neid lahendeid palju. Tavapäraselt jäävad nõuded rahuldamata ja seda mitmetel erinevatel põhjustel.

Riigikohtu kodulehel avaldati tabel mittevaralise kahju hüvitiste suurusest aastatel 2014-2016. Antud tabel on kätte saadav Riigikohtu lehel. Hüvitised ei ole suured. Näiteks mõistis kohus välja 400 euro suurust hüvitist koerahammustusega tekitatud vigastuse eest alaealisele lapsele. Teises lahendis koerahammustusega tekitatud vigastuse eest mõisteti välja 2 000 eurot.

Suuremaid hüvitisi on välja mõistetud, kui põhjustatud on eluohtlikke vigastusi, kuid autori isiklik arvamus on, et ka need on liiga väikesed. Autor ei leia, et summad peaksid nii ulmelised olema kui Ameerikas aga tekitades isikule eluohtlikke vigastusi ja selle eest mõista välja hüvitist 10 000 ja 20 000 euro kandis on siiski vähe. Näiteks, joobes juhtimise ja kiiruseületamise tõttu põhjustatud liiklusõnnetus, milles sai teine isik eluohtlikke vigastusi ja mõista välja vaid 15 000 eurot tundub vähe. Ristmikul jalakäijale otsasõitmisega eluohtlikku kehavigastuse tekitamise puhul, kus isik oli koomas ja jäi liiklumisvõimetuks on välja mõistetud rohkem, lausa 30 000 eurot. Autor leiab, et see ei korva isiku elujäänud elukvaliteedi langemisest tekkinud moraalset kahju. Rõhutan, et tegemist on autori isikliku arvamusega. Igaüks saab kujundada oma seisukoha tutvudes käesolevas artiklis viidatud Riigikohtu analüüsiga.

Jana Reitsakas

Vandeadvokaat

Juuli 2017

Antud artikkel annab üldise informatsiooni õiguslikes küsimustes ning seda ei saa lugeda õigusteenuse osutamiseks. Iga juhtumi puhul tuleb arvestada selle eripäraseid asjaolusid. Seisukoha saamiseks arvestades just Teie juhtumit palun võtta ühendust advokaadibürooga REMO's.